Olin täna 25 aastat tagasi 38 aastat vanuses . Elasin Pärnu rajoonis Papsaare külas. Töökoht oli Pärnus kalurikolhoos “Pärnu Kaluri” sekretärina. Jälgisin ümberringi toimuvat Eesti Televisooni ja “Vikerraadio” vahendusel.
See päev oli sama nagu täna kolmapäevane päev. Tööpäev kalurikolhoosi kontori oli näiliselt rahulik. Kaastöötajad täitsid hommikul kiirustades oma tööülesanded , arutasid omavahel olukorda riigis ning ühel hetkel oli kontor väga vaikne. Hommikul keegi tuli ja rääkis mulle , et läheb bussitäis inimesi ja kas sa ei taha kaasa tulla mina vastasin, et mul laps lasteaias ja ootab mind. Minu sõbranna Marika töötas sel momendil täitevkomitees masinakirjutaja ja tema osales Baltiketis ja hiljem on korduvalt rääkinud, kui ülevtunne see oli ja kirjeldas seda kohta, kus ta käeskinni seisis. Minu informatsioon säilib sel kujul nagu see on kajastatud erinevatel tele- ja raadiokanalitel.
Sel momendil keegi me ju ei teadnud mis tulevik toob.